Tuulerõugete ja vöötohatise ravi

Millised on tuulerõugete ja vöötohatise ravi võimalused?

Tuuelrõugete puhul võib kasutada palavikku alandavaid vahendeid, antihistamiinikume (vähendavad sügelustunnet haiguskolde piirkonnas) ja süsteemseid viisrusevastaseid vahendeid.

Vöötohatise puhul on äärmisel oluline  alustada võialikult kiiresti ravi süsteemsete viirusevastaste vahenditega. Kliinilised uuringud on tõestanud, et võimalikult õigeaegne ravi suukaudsete või süstitavate viirusevastaste vahenditega aitab ära hoida nii  aastaid kesta võiva postherpeetilise neuralgia (valu) tekke haiguskolde piirkonnas kui ka tüsistuste tekke. Võimalikud tüsistused ongi vöötohatise kõige ohtlikumaks tagajärjeks. Õigeaegse süsteemse ravi puudumisel võivad  vöötohatise tüsistused tekkida mitte ainult närvisüsteemis vaid kõikjal üle kogu organismi – silmades, kopsus, seedetraktis, südamelihases. Kuna VZVviirus võib põhjustada muutusi mitte ainult närvides vaid ka veresoontes, siis viimasel ajal on hakatud selle viiirusega seostama  lisaks kroonilisele valule ka   infarktide ja insultide teket kahjustunud organites.

Paraku on vöötohatise järgsete tüsistuste ravi väga pikaajaline ja kaugeltki mitte alati heade tulemustega. Seega on väga tähtis  ikkagi vöötohatise õigeaegne ravi süsteemsete viirusevastaste vahenditega  selle  ägenemise ajal, mis lisaks haigusnähtude oluliselt kiiremale taandarengule väldib ka hilisemate tüsistuste tekke. Kõige efektiivsem viis vöötohatisest hoidumiseks on aga vaktsieerimine, mis takistab VZV viiruse aktiviseerumist ja ennetab haiguse tekke.